Punane kass

18. september 2020 1 minutit lugemist

Üks halvemini kokkupakitavaid värve on punane. Näiteks kui laadida IG-sse või FB-sse midagi karjuvalt punast ja mida puhtam see on, seda halvem jääb tulemus. Punane kass jääb udune.

Punane ei lase igaüht ligi, nõnda isepäine ja plahvatuslik on see värv. Tema soov on olla keskne, omaenda ekstaas.
Ühinedes kasvada, luua midagi uut.
Ülemine noot on kirg, keskmine noot on valu ja baasnoot on armastus.

“Oh, auburn was the color of his hair
His eyes were blue and his cheeks were fair
And his lips were of a ruby fine;
Ten thousand times they’ve met with mine”

– Nick Cave, “Pinery Boy”
Anna Khachiyan ja punane kass
Punane kass ja Anna Khachiyan – Punane hirm

Kassid on teadupärast saatanast, osavad tapjad ja manipulaatorid, loomult vabad. Olla vaba tähendab olla pidevas kukkumises, maa ja taeva vahel. Erinevalt teistest oskab kass kukkuda käppadele.
Haarates kinni pidepunktist, hingetõmbeks, algab suhe. Inimene ei jõua pikalt kukkuda ja meile pole antud ka üheksat elu, väss ja kurnatus tuleb peale nagu vihma täis pilv.
Armastades kasse, tajume nende isepäisust ja vabadust, kuid hoiame neid kinni oma tikutopsi suuruses korteris. Mida see ütleb meie armastuse kohta?

Maalil kujutasin ameerika podcasterit Anna Khachiyani oma kassiga. Tema ja Dasha pod on jaburalt sümpaatne (link: https://redscarepodcast.libsyn.com/) ja ta silmades ning olekus on midagi, mis mind köitis. Ju see kõik kokku keeraski mu peas maaliaineseks.
Punane oli loogiline valik.

Märksõnad: