Sufi unenägu

Sulle tuleb sõnum, et üks raamat vajab sufismi mustritega illustratsioone. See sõnum tuleb sõbralt, kes teab, et sa aeg-ajalt saadad talle Rumi luuletusi. Selliseid, millel on sisu ja võlu.
Sa mõtled hetke, kuid tegelikult pole mille üle mõelda. Jah, sa oled nõus.

Salapära, metafüüsika ja dimensioonid. Kas meil on seda piisavalt? Ja palun ütle, kus asuvad joovastuse kraanid?

Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum!
Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust.
– Johannese ilmutus 3:15,16

Armastus ja aeg, sõbrad möödunud aegadest

Rumi räägib armastusest ja see on usutav. Tema poeesia on rännak tagasi aega, kui maailm oli väike, aga müstika suur. Oli aeg, kus polnud aega. Oli päike ja kuu.
Selle keskel aga kohtumine sõbraga, kes toob läkitusi varjatud maailmast.

Tants ja keerlev Universum

Sufi unenäos muutuvad armastaja kohustused inspiratsiooniks ja töö tantsuks. See on embus igavese ja selle vahel, mis peab surema.

Tantsi, kui oled pooleks murtud.
Tantsi, kui sa oled eemaldanud endalt sidemed.
Tantsi keset võitlust.
Tantsi olles kaetud verega.
Tantsi, kui sa oled lõplikult vaba.
– Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī

Unenäo lõpp

Mõni unenägu jääb meelde ka peale ärkamist. See on sõnum teispoolsusest, varjatud maailmast. Maagiline läkitus. Ta on vargsi, ent jõuliselt läbi murdnud tuhandest loorist, mis on ette tõmmatud Universumi kõige suuremale saladusele. See on vihje, mille jäljed ootavad ajamist.